What happened

The Taskforce on Nature-related Financial Disclosures (TNFD) published its 2026 Status Report in September. It counts 802 TNFD Adopters, organisations that have publicly committed to report on nature in line with its recommendations, up from 620 a year earlier. Financial institutions among them have an estimated USD 26.6 trillion of assets under management. Separately, the TNFD's own analysis of published reports suggests over 1,000 organisations in 56 countries now make at least some TNFD-aligned disclosure, double the year before. ESG Today reported the figures on 16 October 2026.

Two standard setters are now building on that work:

  • ISSB, mille kliimastandardil põhinevad Ühendkuningriigi enda jätkusuutlikkuse standardid, teatab, et avaldab 22. oktoobril 2026 kavandi (exposure draft), milles tehakse ettepanek loodusega seotud avalikustamise praktikajuhendi kohta. See tugineb TNFD tööle ja on kommenteerimiseks avatud 19. veebruarini 2027.
  • ISO kiitis TNFD sõnul septembris 2026 heaks ettepaneku töötada välja TNFD LEAP-hindamisviisil põhinev standard. Töö peaks algama 2026. aasta viimases kvartalis ja lõppema aastal 2028.

The timing is deliberate. COP17, the meeting of the UN Convention on Biological Diversity, runs in Yerevan, Armenia, from 19 to 30 October 2026. One of the targets governments agreed in 2022, Target 15, asks them to make sure large companies and financial institutions monitor, assess and disclose their risks, dependencies and impacts on biodiversity, including along their supply and value chains.

What it means for a small UK supplier

Miski siin ei pane väikeettevõttele seaduslikku kohustust. TNFD on vabatahtlik, ISSB ettepanekud on konsultatsioonil ja Ühendkuningriik ei ole väikeettevõtetele looduse aruandluse reeglit välja pakkunud. Raamistiku põhitõdede kohta vaadake meie lihtsas keeles juhendit TNFD kohta väikeettevõtetele.

The effect comes through your customers, the same way carbon did. A large company that has signed up to TNFD has to say how its supply chain depends on and affects nature. It can only do that with information from suppliers, so the questions travel down the chain. In practice, expect four topics to appear next to the carbon questions you already get:

  • Maa: kus asuvad teie tegevuskohad ja kas mõni neist on jõgede, kaitsealade või veepuudusega piirkondade lähedal.
  • Vesi: kui palju te kasutate (veearvete põhjal) ja kui palju läheb tagasi kanalisatsiooni.
  • Jäätmed: tekkinud tonnid liikide kaupa ja kuhu need lähevad: prügilasse, põletusse või ringlussevõttu.
  • Hankimine: millised on teie peamised materjalid ja kust need pärinevad, eriti puit, paber, toit ja kõik põllumajanduslikult toodetud või kaevandatud.

Not every adopter will ask straight away, and many questionnaires will start with a single yes or no question. But the direction is clear, and answering with real figures is easier than starting from scratch when a tender is due.

What to do now

  1. Loetlege oma tegevuskohad koos aadressidega. Asukoht on esimene asi, mida looduse kohta käiv küsimus vajab.
  2. Võtke välja aasta veearved. Meie postitus veekasutusest teie süsinikujalajäljes näitab, kuidas need kuupmeetriteks ja heiteks teisendada.
  3. Küsige jäätmekäitlejalt tonnaaže liigi ja sihtkoha järgi. Vaadake jäätmete heidet töövõtja andmete põhjal.
  4. Märkige üles oma peamised materjalid ja nende päritolu. Alustuseks piisab viie peamise lühinimekirjast.
  5. Hoidke süsinikuvastused järjepidevad. Meie juhend mida teha, kui klient küsib süsinikuandmeid käsitleb samade küsimustike süsinikupoolt.

Where the nature numbers and the carbon numbers meet

Waste shows how one set of figures answers both questions. An illustrative business sending 10 tonnes of general commercial waste to landfill produces 5.21 tonnes CO2e with the 2026 government factors (520.58023 kg CO2e per tonne). Sent for incineration with energy recovery instead, the same waste is 0.05 tonnes (4.65358 kg per tonne), a cut of about 5.16 tonnes a year. The tonnes are what a nature questionnaire asks for; the destination is what changes the carbon.

How Carbon Recycling helps

Carbon Recycling on süsinikuaruandluse tööriist, mitte elurikkuse hindamine. See säilitab andmed, millest looduse küsimused algavad. Seadistate iga tegevuskoha koos aadressi ja postiindeksiga ning salvestate tarnitud vee, reovee ja jäätmed materjali ja käitlusviisi järgi koos oma energia ja reisidega. Iga kanne teisendatakse valitsuse teguritega CO2e-ks ja säilitatakse aasta kaupa, iga tegevuskoha kohta on aruanne. Kui kliendi küsimustik küsib vee või jäätmete kohta, on kogused ja nende heide juba olemas ning tasuta tarnija küsimustiku vastuste pank kirjutab näidisvastused nende kõrval olevatele süsinikuküsimustele.