What TNFD is
The Taskforce on Nature-related Financial Disclosures is a global, market-led initiative set up to help companies and investors take nature into account. It published its final recommendations in September 2023. They describe themselves as suitable for organisations of all sizes, and they include 14 recommended disclosures about a business's dependencies and impacts on nature, and the risks and opportunities that follow.
Kui tunnete kliimaaruandlust, on ülesehitus tuttav. TNFD võttis TCFD-lt üle neli sammast ja kõik 11 soovitatud avalikustamist ning lisas kolm omapoolset. Sambad on juhtimine, strateegia, riskide ja mõjude juhtimine ning mõõdikud ja eesmärgid. Meie postitus kliimarisk väikestele tarnijatele selgitab kliimaversiooni lihtsas keeles.
Sõltuvused ja mõjud
Two ideas carry most of the weight:
- Sõltuvused on see, millele ettevõte loodusest tugineb: puhas vesi, puit, põllukultuurid, stabiilne kliima, tolmeldamine kasvatajate jaoks.
- Mõjud on see, mida ettevõte loodusele teeb: kasutatud ja saastatud vesi, prügilasse saadetud jäätmed, täisehitatud maa, heide.
Risk tähendab, et kumbki võib ettevõttele kahju teha, näiteks veepuudus või uued reeglid teie kasutatava materjali kohta. Võimalus on vastupidine, näiteks kliendid, kes maksavad rohkem vähem kahjulike toodete eest.
LEAP lihtsustatult
TNFD's guidance for assessing nature is called LEAP. For a small firm, each step can be a short conversation rather than a project:
- Asukoht. Kus asuvad teie tegevuskohad ja peamised tarnijad? Kas mõni on jõgede, kaitsealuse maa või veepuudusega piirkondade kõrval?
- Hinnake. Millele te tuginete ja mida mõjutate? Loetlege vesi, materjalid, jäätmed ja maa.
- Hinnake. Millest neist võiks saada tegelik kulu või võimalus ja kui kiiresti?
- Valmistuge. Otsustage, mida teha, mida mõõta ja mida ütleksite, kui klient küsib.
Kas midagi sellest on kohustuslik?
| What | Seis oktoobris 2026 |
|---|---|
| TNFD recommendations | Voluntary, for any organisation |
| ISSB loodusjuhised | TNFD-le tuginev praktikajuhend (Practice Statement), mida kasutatakse koos ISSB üld- ja kliimastandarditega. Eelnõu oli kavas avaldada oktoobris 2026 koos 120-päevase konsultatsiooniga. Meie kontrollimise ajal 19. oktoobril 2026 ei olnud see kommenteerimiseks avatud |
| UK reporting rules | Eraldi looduse aruandluse nõuet ei ole. UK SRS alusel aruandvad börsiettevõtted peavad käsitlema olulisi kestlikkusriske üldiselt, mis võivad hõlmata ka loodust, kusjuures enne kliimast kaugemale minemist on neil kaks aastat leevendust |
| Elurikkuse netokasv (Inglismaa) | Planeerimisreegel: enamik uusi ehituslube peab tagama elurikkuse väärtuse kasvu vähemalt 10%. Erandeid muudeti 2026. aastal |
So for most small businesses, nature arrives the way carbon did: through customers' questionnaires first. Our post on what UK SRS customers ask suppliers shows the pattern.
Where nature and carbon overlap
You don't need a new system to make a start, because several nature questions are about things a carbon footprint already counts. Water is the clearest. An illustrative office using 1,000 cubic metres of mains water a year, with 950 cubic metres going back to the sewer, produces 354 kg CO2e from supply and treatment with the 2026 government factors (0.1913 kg per cubic metre supplied). That is small in carbon terms, but the cubic metres themselves are the first nature metric most customers ask for. Waste is the same: the tonnes you report for carbon are the tonnes a nature question wants. See waste emissions from your contractor's data.
How Carbon Recycling helps
Carbon Recycling on süsinikuaruandluse tööriist, mitte elurikkuse hindamine, ja me ei väida muud. See säilitab andmed, millest looduse küsimused algavad: tarnitud ja puhastatud vesi ning jäätmed liigi ja kõrvaldamisviisi järgi koos teie energia ja reisidega, igaüks teisendatud valitsuse teguritega CO2e-ks ja säilitatud aasta kaupa. Kui klient küsib vee või jäätmete kohta, on kogused ja nende heide juba olemas.